sobrín

De Wikcionariu

Asturianu[editar]

Pronunciación y silabación: [ soˈβɾiŋ ]
Etimoloxía: Del llatín consobrinus.

Sustantivu[editar]

singular masculín sobrín, femenín sobrina; plural masculín sobrinos, femenín sobrines

  1. (Parentescu) Fíu del hermanu o de la hermana.

Traducciones y equivalencies[editar]

Aragonés[editar]

Pronunciación y silabación: [ soˈβɾin ]
Etimoloxía: Del llatín consobrinus.

Sustantivu[editar]

singular masculín sobrín, femenín sobrina; plural masculín sobrins, femenín sobrinas

  1. (Parentescu) Sobrín.