valenciano

De Wikcionariu

Asturianu[editar]

Pronunciación y silabación: [ ba.le(ŋ)nˈθja.no ]

Forma d’axetivu[editar]

  1. Forma neutra de valencianu.


Español[editar]

Pronunciación y silabación: non seseante [ ba.lenˈθja.no ]; non seseante [ ba.lenˈsja.no ]

Sustantivu (1)[editar]

singular masculín valenciano, femenín valenciana; plural masculín valencianos, femenín valencianas

  1. (Xentiliciu) Valencianu, habitante de Valencia (ciudá, provincia, comunidá autónoma o reinu).

Pallabres rellacionaes[editar]

Sustantivu (2)[editar]

masculín singular valenciano ensin plural

  1. (Llingüística) Valencianu, la variedá de catalán de la Comunidá Valenciana.

Pallabres rellacionaes[editar]

Axetivu[editar]

singular masculín valenciano, femenín valenciana ; plural masculín valencianos, femenín valencianas

  1. (Xentiliciu) Valencianu, de Valencia (ciudá, provincia, comunidá autónoma o reinu).
  2. (Filoloxía) Valencianu, de la variedá de catalán de la Comunidá Valenciana.

Pallabres rellacionaes[editar]

Referencies[editar]

  • Diccionario de la Real Academia Española; Real Academia Española, 2014, 23ª edición ISBN: 9788467041897. Versión on-line.


Gallegu[editar]

Pronunciación y silabación: [ ba.lɛnˈθja.no ]; seseante [ ba.lɛnˈsja.no ]

Sustantivu (1)[editar]

singular masculín valenciano, femenín valenciana; plural masculín valencianos, femenín valencianas

  1. (Xentiliciu) Valencianu, habitante de Valencia (ciudá, provincia, comunidá autónoma o reinu).

Pallabres rellacionaes[editar]

Sustantivu (2)[editar]

masculín singular valenciano ensin plural

  1. (Llingüística) Valencianu, la variedá de catalán de la Comunidá Valenciana.

Pallabres rellacionaes[editar]

Axetivu[editar]

singular masculín valenciano, femenín valenciana; plural masculín valencianos, femenín valencianas

  1. (Xentiliciu) Valencianu, de Valencia (ciudá, provincia, comunidá autónoma o reinu).
  2. (Filoloxía) Valencianu, de la variedá de catalán de la Comunidá Valenciana.

Pallabres rellacionaes[editar]

Referencies[editar]


Portugués[editar]

Pronunciación y silabación: [ vɐ.lẽ.siˈɐ.nu ]

Sustantivu (1)[editar]

singular masculín valenciano, femenín valenciana; plural masculín valencianos, femenín valencianas

  1. (Xentiliciu) Valencianu, habitante de Valencia (ciudá, provincia, comunidá autónoma o reinu).

Pallabres rellacionaes[editar]

Sustantivu (2)[editar]

masculín singular valenciano ensin plural

  1. (Llingüística) Valencianu, la variedá de catalán de la Comunidá Valenciana.

Pallabres rellacionaes[editar]

Axetivu[editar]

singular masculín valenciano, femenín valenciana; plural masculín valencianos, femenín valencianas

  1. (Xentiliciu) Valencianu, de Valencia (ciudá, provincia, comunidá autónoma o reinu).
  2. (Filoloxía) Valencianu, de la variedá de catalán de la Comunidá Valenciana.

Pallabres rellacionaes[editar]

Referencies[editar]